Philipp (Hachberg-Sausenberg)

Philipp
	Hachberg-Sausenbergi markkrahvi Philippi pitser (1490) Röttelni linnuse muuseumis.
Sünniaeg	1454
Surmaaeg	9. september 1503; Montpellier
Abikaasa	Savoia Maria
Lapsed	Johanna
Vanemad	Rudolf IV (Hachberg-Sausenberg); Marguerite de Vienne

Hachberg-Sausenbergi markkrahv Philipp (1454 – 9. september 1503) oli markkrahv Rudolf IV ja Marguerite de Vienne'i poeg. Philipp valitses aastatel 1487–1503 kui Hachberg-Sausenbergi markkrahv ja kui Neuenburgi krahv. 1466. aastast kutsus ta end Badenweileri isandaks.

Perekond

Osana oma liidust Prantsusmaaga abiellus Philipp u. 1476. või 1478. aastal Savoia Amedeo IX tütre ja Prantsusmaa kuninga Louis XI õetütre Mariaga. Philippi surmaga hääbus Hachberg-Sausenbergi perekonna meesliin.

Philippi isa Rudolf IV oli alustanud läbirääkimisi pärimislepingu võimaluse üle Zähringite vanema liiniga (mille haru Rudolfi Hachberg-Sausenbergi liin oli), kes valitses Badeni markkrahvkonda. Philipp jätkas läbirääkimisi Christoph I-ga ja 31. augustil 1490 jõudsid nad vastastikuse pärimise kokkuleppele. Leping on tuntud kui "Röttelni kosjakaup". Selle lepingu taustaks oli see, et Christoph I kavatses oma poja ja pärija Philipp I naida Hachberg-Sausenbergi pärijanna Johannaga. See abielu ei saanud teoks Prantsuse kuninga poliitilise surve tõttu.

Tema tütar Johanna (u. 1485 – 1543) sai pärast oma isa surma 1503. aastal Neuenburgi krahvinnaks, samas Christoph omandas Sausenburgi, Röttelni, Badenweileri ja Schopfheimi. 1504. aastal abiellus Johanna Louis d'Orléans-Longueville'iga, kes ei olnud veel pärinud oma isa Longueville'i hertsogkonda ja sai jure uxoris nimeks Marquis de Rothelin (Rötteln) (pärast Johanna surma 1543. aastal sai tema poeg François tiitli Marquis de Rothelin, alustades sellega Orléans-Rothelini kõrvalharu). Johanna ja Orléans-Longueville'i koda vaidlustasid Röttelni lepingu ning püüdsid koguda oma juhtumile toetust Šveitsi Solothurni, Luzerni, Fribourgi ja Berni kantonitest. Vaidlus lahenes 1581. aastal, kui Badeni koda maksis Orléans-Longueville'i kojale 225 000 kuldnat, kuid kindlustas 1584. aastal Christophi lapselapselapsele Baden-Durlachi markkrahvile Georg Friedrichile Sausenburgi, Röttelni ja Badenweilleri.

Territoriaalne võim

1493. aastal kaotas Philipp oma territooriumid Burgundia krahvkonnas, kuna ta oli tihedalt seotud Prantsuse õukonnaga. Prantsuse kuningas määras ta siis Provence'i kuberneriks ja suursenešalliks.

Teised tegevused

1474. ja 1475. aastal osales ta burgundlaste Neussi ja Nancy piiramistel; 1476. aastal võitles ta koos Charles Südiga Grandsoni ja Murteni lahingutes.

Pärast Charles Südi lüüasaamist 1477. aasta Nancy lahingus kaldus markkrahv Philipp Burgundiast eemale ja asus Prantsusmaa poolele, püüdes vältida oma Burgundia valduste kaotamist. 1484. aastal osales Philipp Prantsuse kuningas Charles VIII kroonimisel Reimsis.

Kuningas saatis Philippi läbirääkijaks Šveitsi. Philipp määrati Burgundia (millest oli pärast Nancy lahingut Prantsuse valdus saanud) marssaliks ja Philipp de Hochberg, nagu teda Prantsusmaal kutsuti, avaldas seal poliitikale tugevat mõju. 1484. aastal määrati ta kammerhärraks ja 1489. aastal sai ta Prantsusmaa kuningliku nõukogu liikmeks. 1499. aastal võitles ta Prantsuse poolel, samas tema Röttelni alamad võitlesid keisriarmees.

1494. aastal avas Philipp oma Rötteln linnuses uue häärberi. Talle omistatakse ka Neuchâteli palee interjöör.

Galerii

Philippi denier 1478-1482: Ph[ilippu]s Hoahberg Pr As - Dei Gra[tia] Pr[incep]s Aur[ena] (= Oranje).
Savoia Maria
vasak pool:Hachberg, parem pool:Savoia-Valois
Philippi pitser (sigillum)

Eelnev Rudolf IV	Hachberg-Sausenbergi markkrahv 1487–1503	Järgnev Christoph I
Eelnev Rudolf IV	Suveräänne Neuenburgi krahv 1487–1503	Järgnev Johanna